Kui esimene poolaasta kulus investeerimises puhtalt kinnisvara tähe all – ehk siis kogu vaba raha läks üürikorteri renoveerimiseks – siis alates juulist tegutsesin jälle atkiivselt aktsiaturugudel. Selles postituses panen kirja kõik oma kolmanda kvartali ostud-müügid.

See tuleb üks valus postitus – võtan ette oma 3-aastase investeerimisteekonna suurimad kaotused. Algselt panin postituse nimeks „investeerimisvead“, aga mida rohkem teemat enda jaoks lahti mõtestama hakkasin, seda rohkem hakkasin ise kahtlema – mida täpselt tähendab „viga“, ja kust läheb piir vea ja lihtsalt erinevatest teguritest mõjutatud „normaalse“ kaotuse vahel?

Oma investeerimisteekonna alguses tegin ostuotsuseid ilma igasuguse analüüsita – kuulasin teiste soovitusi (mõned neist olid muuseas väga asjalikud), vaatasin mis meedias „popp“ on, usaldasin oma sisetunnet või seda et ettevõte ise meeldib.

Mina kuulsin sõna „mastermind“ esimest korda alles mõni aasta tagasi, lugedes sellekohast suurepärast postitust Kristi Saare blogis. Mastermind on grupp inimesi, keda seob ühine soov saavutada mingeid eesmärke kindlas valdkonnas, ja kes on valmis üksteist sellel teel toetama ja inspireerima.

Okei, tegemist on natuke provotseeriva pealkirjaga, ja rikkus on nagunii subjektiivne mõiste. Aga tahan selles postituses lähemalt lahti kirjutada, kuidas ma ikkagi vähem kui 3 aastase investeerimisteekonna jooksul olen suutnud üles ehitada 300k+ portfelli.