Investeerimistees
Oma investeerimisteekonna alguses tegin ostuotsuseid ilma igasuguse analüüsita – kuulasin teiste soovitusi (mõned neist olid muuseas väga asjalikud), vaatasin mis meedias „popp“ on, usaldasin oma sisetunnet või seda et ettevõte ise meeldib. Ja esimene aasta läks mul väga hästi – turud liikusid tõusvas suunas, igal pool valitses FOMO ja isegi päris riskantsed valikud tundusid end õigustavat. Lisaks olid alguses summad väiksemad, seega ka kaotused ei olnud eriti ebamugavad. Siiski oli mul kuklas üsna esimestest tehingutest alates tunne, et ühel hetkel peaksin oma otsused tegema iseenda analüüsi põhjal.
Esimesed algelised investeerimisteesid üritasin kirja panna 2022. aasta alguses, samal ajal kui mõtlesin läbi oma investeerimisstrateegia. Sellest ajast olen paar korda oma lähenemist muutnud, mõningaid näitajaid lisanud ja mõnest loobunud, ning jõudnud investeerimisteesi formaadini mis vähemalt praegu mulle hästi sobib. Nüüd ei võta ma ühtegi uut positsiooni ilma enne selle kohta teesi kirja panemist; lisaks üritan umbes kord kvartalis olemasolevad positsioonid teesi valguses üle vaadata.
Minu teesi võib jagada kaheks osaks:
· Ettevõtte / aktsia analüüs
· Minu tegevusplaan: miks ja millistel tingimustel ostan ning müün
Ettevõtte / aktsia analüüs
See osa omakorda koosneb viiest blokist.
1. Ettevõtte kasumlikkus: vaatan eelkõige tegevuskasumi marginaali (OM%) ja omakapitali tootlust (ROE%). Need annavad aimu, kas ettevõtte tegevusmudel on jätkusuutlik, ja kas ettevõte suudab oma kapitali efektiivselt kasutada.
2. Ettevõtte kasv: siin vaatan käibe, puhaskasumi ja kasumi aktsia kohta (EPS) kasvu läbi aastate. Isegi väga stabiilse ja pikaajalise tegevusega ettevõtte puhul tahaksin siiski vähemaltl paari protsenti kasvu aastas näha – kui seda ei ole, ei saa kindel olla et ettevõte ka tulevikus tegevust jätkata suudab, või lihtsalt sujuvalt süüakse edukamate konkurentide poolt turult välja.
3. Kapitalistruktuur: see kõlab natuke keerulisemalt kui esimesed 2 punkti, ja selles osas ma tunnen ennast ise ka kõige ebakindlamalt. Aga lihtsalt öeldes uurin siis ettevõtte võlakoorma suurust ja selle võla teenindamise võimekust. Eriti keerulises majandusolukorras on oluline, et ettevõte ei oleks ennast „lõhki laenanud“ ja näiteks sunnitud kogu kasumi laenu intresside katteks maksma.
4. Dividendipoliitika ja dividendimakse ajalugu: seda vaatan siis, kui ostan aktsiat just dividendide pärast; kasvuettevõtte puhul mis dividendi ei maksa, see muidugi ei ole oluline. Siin jälgin dividendimäära (dividendi suurus võrreldes aktsia hinnaga), dividendi väljamakse määra (kui suur % kasumist välja makstakse), ning samuti ettevõtte mineviku tegemisi – kas dividendi on järjepidevalt makstud ka rasketel aegadel.
5. Ettevõtte valuatsioon: ehk suhtarvud nagu P/E ja P/S, mis näitavad kuidas ettevõte just praegu hinnastatud on. Kui esimesed 4 punkti aitavad hinnata, kas ettevõte ise on hea ja tugev, siis see punkt aitab aru saada kas just praegu on hea aeg osta, kas aktsia on üle- või alahinnatud. Isegi kui ettevõte ise on hea, võib olla hea mõte ostuga oodata kui aktsia on ilmselgelt ülehinnatud.
Mina vaatan kõiki ülaltoodud näitajaid viimase 10 aasta kohta, et näha ka trendi, mitte ainult hetkeseisu. Minu investeerimissõbranna Karin on veelgi põhjalikum – tema vaatab näitajaid ka viimaste suuremate finantskriiside ajast, et näha kuidas ettevõtte ja aktsia hind sellistest ekstreemsetes oludes käitusid.
Esimesed paar korda võttis sellise analüüsi tegemine mul ikka pool päeva ära; nüüd on sissetöötatud formaat excelis olemas, infoallikad selged, ja saan hakkama tunnikesega.
Minu tegevusplaan
See on teesi teine pool. Alustuseks kirjutan paari lausega lahti ettevõtte olemuse ja põhilised tegevusalad. Siis mõtestan enda jaoks lahti, miks see ettevõte minu huviorbiidis on, miks kaalun teda portfelli osana (nt: ülivõimas kasv, hea dividendimaksja, alahinnatud tugev väärtusettevõte, lihtsalt meeldiv ettevõte – jah, minu protfellis on ka „fänniaktsia“ kategooria 😊, vms).
Järgmine osa on sisenemisstrateegia: kui suure positsiooni ma tahaksin võtta; kui mitmes osas ma seda teen; millistelt hinnatasemetelt ja/või mis perioodi jooksul. Üritan vältida FOMO ja kohe suure pauguga sisenemist. Langeval turul töötab hästi „osturedel“: võtan näiteks algpositsiooni 10 aktsiat * 100$, ja siis tekitan “redeli”. Kui kind langeb -5%, ostan juurde 15tk, kui langeb 10%, siis veel 20tk, jne. Tõusval turul ostan ehk suurema positsiooni kohe ja siis ajapikku täiendan seda vaba raha tekkimisel.
Ja lõpuks minu jaoks kõige keerulisem – väljumisstrateegia. Peaaegu ükski ettevõte ei ole edukas igavesti; investor peaks olema valmis olukorra muutudes ka eriti armsaks saanud aktsiast loobuma. Enda jaoks olen väljumise kriteeriumiteks pannud näiteks: dividendipoliitika muutumine (kui oman aktsiat dividendi pärast); kasvutempo või kasumlikkuse trendi oluline muutumine (kui olen ostnud kasvuteesi); aktsiahinna suhtarvude ebamõistlikult kõrgeks muutumine (st aktsia tugevalt ülehinnatud – siis kaalun müümist võimaliku plaaniga hiljem hinna normaliseerudes tagasi osta); positsiooni liiga suureks kasvamine portfellis (riski maandus, võiksin osaliselt kasumit võtta).
Lõpetuseks tunnistan ausalt, et päriselus kõik alati nii selge ei ole – mõnikord ikka tabab FOMO ja ostan liiga kiiresti või liiga palju korraga; teinekord ei raatsi müüa kuigi objektiivselt peaks; ningi mõnel kiiremal perioodil ei jõua oma portfellis olevatel aktsiatel piisavalt hästi silma peal hoida ja siis tagantjärgi imestan, miks hind tõusis või langes. Aga see ongi protsess – tuleb lihtsalt kuskilt pihta hakata.
