Nii, selja taga on minu esimene vabaduse-kvartal. Mäletatavasti lahkusin töölt alates märtsist, ja nüüdseks olen siis “töötu” elu elanud 4 kuud. Tänasel hommikujooksul, ettevalmistusena blogipostituse kirjutamiseks, mõtlesin teadlikult sellele 4-le kuule tagasi. Ja jõudsin järeldusele, et ilmselt on need mu täiskasvanuelu parimad kuud 🙂

Kogu oma ligi 6-aastase  investorkarjääri jooksul olen olnud fokusseeritud kapitali kasvule ja seetõttu on minu portfellis valdavas enamuses instrumendid mis rahavoogu ei tooda - ETFid, kasvu- ja tehnoloogiaaktsiad, jms. Rahavoogu pole vaja olnud, kuna käisin tööl ja iga kuu laekus minu pangaarvele keskmisest paar korda kõrgem palk. 

Esimese kvartali peale tagasi vaadates tundub, nagu oleks see kolme kuu asemel kestnud vähemalt aasta 😂, aga seda heas mõttes - sinna lihtsalt mahtus nii palju erinevaid asju ja emotsioone.

Jaanuari alustasin tavapäraselt palgatöötajana. Lahkumisavalduse lauale paneku otsus oli tehtud juba eelmise aasta lõpus, aga reaalselt tegin selle ära jaanuari teises pooles kui mul oli ülemusega regulaarne kohtumine. Aktiivselt töötasin kuni veebruari lõpuni.

Pooles aprillis on vist viimane aeg aasta eesmärkidest rääkida 😅. Enda mõningaseks rehabiliteerimiseks ütlen siiski, et tegelikult on eesmärgid paigas aasta algusest alates, lihtsalt blogisse kirja saamine on veninud. 

Ehhee, ootasite siin 2026 eesmärke, aga vot saate hoopis 2030 eesmärgid!  😅

Kui tõsisemalt rääkida, siis minu esimene “viisaastaku plaan” sai tehtud suvel 2020 - seesama, millest ka eelmises postituses ja blogi algusepoole olen kirjutanud. Mõtlesin põhjalikult läbi, millist elu ma tulevikus elada tahaks, kirjutasin selle poole lehekülje pikkuse visioonina paberile (või noh, arvutisse) ja asusin tegutsema.