1. kvartali kokkuvõte
Esimese kvartali peale tagasi vaadates tundub, nagu oleks see kolme kuu asemel kestnud vähemalt aasta 😂, aga seda heas mõttes - sinna lihtsalt mahtus nii palju erinevaid asju ja emotsioone.
Jaanuari alustasin tavapäraselt palgatöötajana. Lahkumisavalduse lauale paneku otsus oli tehtud juba eelmise aasta lõpus, aga reaalselt tegin selle ära jaanuari teises pooles kui mul oli ülemusega regulaarne kohtumine. Aktiivselt töötasin kuni veebruari lõpuni. Tõele au andes, oli see üks väga vastandlikke emotsioone täis periood. Ühelt poolt olid need kuud päris karmid - seoses firma ülevõtmisega uue omaniku poolt toimus palju agressiivseid muudatusi, enamus neist mitte väga meeldivad 😀 Olles loomult ka väga vastutustundlik inimene, andsin kuni sõna otseses mõttes viimase päevani oma parima et asjad ilusti üle anda ja võimalikult palju otsi kokku tõmmata. Oli pingeline ja päris stressirohke periood. Samas, teiselt poolt - tundsin sisimas sellist meeletut vabanemise ja kergenduse tunnet, mis aitas ka raskematest hetkedest palju sujuvamalt üle saada. Tunneli lõpus paistis valgus!
Märtsist alates olen siis ametlikult vaba. Esimesed paar nädalat lihtsalt olin, seejärel algas intensiivne reisiperiood mis veel vaibumise märke ei näita. Kõigepealt läksime elukaaslasega Sitsiiliasse, Taorminasse - see oli puhtalt selline vabaduse tähistamise reis. Elasime päris luksuslikus hotellis, sõime–jõime head-paremat ja lihtsalt nautisime elu. Seejärel läksime edasi oma Hispaania korterisse ja veetsime paar nädalat seal; aprilli esimestel päevadel lendasin õega Assooridele - aga sellest ja edasistest reisidest juba 2. kvartali kokkuvõttes.
Praegu tagasi mõeldes, see töö juba tundub nii kaugel tahavaatepeeglis olevat 😀 Hea meeldetuletus, et mõnikord need asjad mille pärast me oma igapäevaelus muretseme ja stressame, tegelikult ei olegi natuke suuremalt distantsilt vaadates nii olulised.
Vabaduse tähistamine “granita’ga” Taormina kuulsas Bam Bam baaris.
Aga edasi investeerimise juurde. Siin 1. kvartal just eriti positiivseid emotsioone ei pakkunud. Esimest korda alates septembrist 2020 ma ei pannud ise portfelli raha juurde (v.a kinnisvaralaendude põhiosade tagasimaksed). Põhjuseks see, et juba ette teades töölt lahkumist, oli minu plaaniks kõik veel laekuvad palgatulud ja boonus jätta eraisiku kontole, et sellest võimalikult kaua elada ilma portfelli kallale minemata. Oleks olnud mõttetu ühe käega raha portfelli panna ja paar kuud hiljem teise käega sealt välja võtta. Seega kogusin puhvrit eraisikuna ja portfelli oli täiesti turu meelevallas.
Siiski, portfellis juba olemasoleva vaba raha arvelt mõned ostud said tehtud.
Indeksitest ostsin mõnetuhande euro eest juurde EXXTi.
Üksikaktsiatest jõudis minu portfelli üks uus positsioon - VICI. See on REIT samuti nagu juba varasemast minu portfellis olevad O ja NNN, ning ostu eesmärgiks oli suurendada rahavoo instrumentide osakaalu. Praegu siiski on tegu veel väikese positsiooniga, nii umbes 1% portfellist, aga tasapisi plaanin natuke juurde võtta. Sama plaaninga - suurendada rahavoogu - võtsin juurde ka NNN-i.
Lisaks ostsin veristel languspäevadel natuke juurde MSFT-i, ning oma kolmanda Hermesi (RMS) aktsia.
Müügitehinguid selles kvartalis ei teinud.
Kvartali kokkuvõtteks: ise panin uut raha portfelli nirud 1346 EUR - see oli siis kolme kuu kinnisvaralaenude põhiosade tagasimaksete summa. Turud ei olnud armulised, ja viisid minu portfellist 15660 EUR, seega lõpptulemusena portfell kahanes 14.3k EUR võrra ja lõpetas 593.3k EUR juures. No tüüpiline - tuled töölt ära ja muidugi turud peavad kohe langema, onju… Natuke kahju on et portfell jälle alla 600k EUR piiri vajust, aga vähemalt kirjutamise hetkel tundub, et mis märtsis läks, see aprillis tuleb kuhjaga tagasi 😅. Aga eks see paistab, praegu turgudel ratsionaalsusega ei paista väga pistmist olevat.
