3. kvartali kokkuvõte

Eelmise kvartali kokkuvõtet alustasin tõdemusega, et tegemist oli minu täiskasvanuelu parimate kuudega. Rõõm on nentida, et kolm kuud hiljem ei ole halvemaks läinud 😅

Nüüdseks olen siis juba 7 kuud palgatöövaba elu elanud. Kõige suurem nauding on mõistagi (valiku)vabadus - ma tegelen asjadega mis mulle meeldivad ja mind huvitavad, ja täpselt nii palju kui tuju on. Ma ei pea oma aega (=elu) kulutama minu jaoks mõttetutele tegevustele ega kellegi teise eesmärkide täitmisele. Teine suur rõõm on see, et mul ON AEGA. Ja ma saan võtta elu rahulikult, olla hetkes, ilma et kogu aeg mingi “to do” kuklas tiksuks. 

Loomulikult mahtus sellesse perioodi ka reise (neist allpool), aga tõele au andes need ei olnud seekord kõige suuremaks fookuseks. Ma olen aastaid tundnud suve osas FOMO 😀 - mul on alati olnud tunne, et Eesti (või üldse meie Läänemere regiooni) suvi on nii lühike ja hinnaline, läheb liiga kiiresti mööda ja ma kunagi ei saa seda piisavalt nautida. Seekord oligi plaan lihtsalt… suvitada. Ma ei ole vist elus nii palju päikesetõuse ja -loojanguid näinud kui sel suvel 🙂 Sai aega veedetud Eestis (sh eelmises postituses mainitud Hiiumaa ja Aegna tegemised) ja Poolas - nii Masuuria järvede piirkonnas kui mere ääres, imearmsas Bialogora nimelises külakeses (linnaks on seda palju nimetada). Kõige helgemad hetked olid päris tavalised - sihitu lonkimine mereäärses männimetsas, värskelt püütud kala ja värskelt soolatud kurgid, kodus tehtud kirsipirukas, raamatuga kohvitassi taga istumine, turgudelt värskete aedviljade ostmine… Sellised aeglased, mõnusad päevad. Minu mälestustes palju päikest, kuigi eks reaalsuses oli ilmselt vihma ikka ka 😀

Reise mahtus sellesse kvartalisse kolm. Juulis veetsime taas aega meie Hispaania-kodus. Varem ei ole seal südasuvel olnud, ja minu üllatuseks ei olnudki väljakannatamatult palav. No selline stabiilne 29-30 kraadi, aga kuna asume mere ääres, siis kogu aeg mõnus värskendav briis taustaks. Lisaks tegime ka mõnepäevase väljasõidu Tarifasse - Hispaania väikelinna, mis on tuntud surfiparadiisina ja kus kohtuvad omavahel Vahemeri ja Atlandi ookean. 

Augustis viisin ellu ühe oma ammuse unistuse - “pockets-only” reisi. Mis imeloom see on, te küsite? Idee sain juba aastaid tagasi raamatust “No Baggage”, kus autor Clara Bensen läheb oma poiss-sõbraga Euroopa reisile nii, et poiss-sõbral on sõna otseses mõttes käed taskus ja Clara enda ainsaks pagasiks on väike käekott. Meie ei läinud küll mitmenädalasele, vaid kõigest kolmepäevasele reisile, aga samamoodi - elukaaslasel käed taskus, minul väike Uniqlo kotike. Sihtkohaks oli Kopenhaagen ja see oli mega äge elamus! Selline kerguse ja vabaduse tunne! Mina näiteks otsustasin maandudes Kopenhaageni lennujaamast kesklinna jalutada, because why not 😅

Septembris tegime suhteliselt impulssiivse reisi New Yorki. Tegelikult oli plaanis see aasta Ameerika vahele jätta, aga kuidagi hirmus isu tuli peale, ja jällegi, why not? NY-le lisaboonuseks oli seekord Hamptons - filmidest ja seriaalidest tuntud rikaste ameeriklaste suvituskoht. Pean ütlema, et mulle väga meeldis - septembri teiseks pooleks oli suurem turismihooaeg läbi ja rahvamasse polnud, aga need väikesed linnakesed-külakesed (East Hampton, Southhampton, Sag Harbor, Amagansett, Montauk) olid lihtsalt imeilusad oma valgete aedade, õitsvate lillepuhmaste ja kõikjal lehvivate lippudega. Sõime lobster rolle, jalutasime rannas ja imetlesime kuidas rikkad inimesed elavad :) Kuna reisi viimased paar päeva kiskusid vihmaseks, siis tegime tubasemate tegevuste otsingul veel ühe impulssiivse otsuse ja ostsime piletid samaks päevaks Broadway etendusele Hamilton. Ei olnud odav, aga jälle VÄGA ÄGE elamus! Ei hakka siin lähemalt jutustama, kellel huvi, guugeldab. Aga kindlasti soovitaks, kui võimalust tekib!

Muudest tegemistest rääkides panin suvel tavalisest veel rohkem rõhku tervisele ja spordile - käisin väga distsiplineeritult jõusaalis ja jooksmas, kõndisin keskmiselt ligi 20,000 sammu päevas, ja pöörasin suurt tähelepanu toitumisele. Tulemuseks päris soliidne kaalukaotus ja oma aasta alguses paika pandud kaalueesmärgi edestamine. Septembris tegin ka põhjalikuma terviseauditi ja sain teada, et olen terve nagu purikas ja praktiliselt kõik näitajad (mida oli ikka mitukümmend) on normi piires. 

Aga see pole veel kõik 😀 Minu finantsvabaduse plaani osaks on algusest peale olnud soov lisaks elu nautimisele oma aja, teadmiste ja oskustega ka midagi kasulikku teha. See võib mõne jaoks kõlada naiivselt, aga ma tõesti tahan et saaksin maailma kuidagi kasvõi natuke paremaks muuta. Mõnikord mõtlen ma sellest nii nagu lennukites öeldakse - “esmalt pane oma hapnikumask ette, siis aita teisi”. Minu hapnikumask on mul nüüd ees - olen seisus, kus saan hakata teisi aitama. Esimese sammuna võtsin ette võlanõustaja täiendkoolituse, mille lõpus peaksin siis olema täieõiguslik sertifitseeritud võlanõustaja. Programm on päris pikk - iganädalased loengud septembrist aprillini, regulaarsed testid ja lõpus eksam. Õnneks kõik läbi elektrooniliste kanalite, nii et reisimist see ei sega. Minu eesmärgiks praeguse seisuga ei ole hakata täiskoormusega töötavaks võlanõustajaks, vaid pigem teha seda osakoormusega (nt 10-20h nädalas), ning kasutada neid teadmisi ja oskusi ka vabatahtlikuna (nt koostöös naiste turvakodudega). Praegu olen veel teekonna alguses, aga siiamaani väga rahul.

Edasi investeerimisega seotud teemade juurde. Esmalt on mul väga hea meel, et vabadus on tekitanud juurde aega ja ajuressurssi taas kogukonnas aktiivsemalt osalemiseks. Käisin koos mastermindi kaaslase Kariniga rääkimas “Investor Toomase tunnis”, teemaks meie täiesti vastandlikud teekonnad palgatöövabadusse. Lisaks noppis minu loo üles ka Eesti Naine. Samuti osalesin lõpuks ometi OTR seltskonna korraldatud portfellide analüüsi õhtul, ja olin kohe esineja rollis, ehk siis see kes oma portfelli rahva ette laiali laotas :) Väga tore üritus oli! Samuti käisin Miljoniklubi sügisesel saalikokkutulekul ja olen üritanud nii Miljoniklubi kui OTR discordi kanalites rohkem vestlustes osaleda, kuigi aktiivsematest panustajatest jään kaugele maha. Igatahes, arvan et Eesti investorkogukond oma erinevate alam-kogukondadega on suur-suur väärtus, ja üritan jätkuvalt ka ise jõudumööda sinna panustada. 

Lisaks  hakkasin ka  investeerimisvallas õppima uut asja - optsioonikauplemist. Tundub, et Eesti investorkogukonnas on see praegu üldse väga kuum teema, mis on sotsiaalmeedias ka päris kõvasti kirgi kütnud. Ma ise väga sügavuti siin sellega ei lähe, aga paari lausega katsun oma tegemistest ülevaate anda.

Niisiis, optsioonid. Inspiratsiooni proovimiseks sain mastermindikaaslaselt Karinilt, kes muuhulgas peab blogi Pinsi Põlv. Tema seletas lihtsas keeles lahti põhimõisted ja n-ö “alustalad”  (ja näitas mis nuppu IBs vajutada 😄), ning soovitas täiendavat lugemismaterjali.  Juuli alguses hakkasin iseseisvalt väikeste tehingutega proovima, esialgu oma põhikontoga seal oleva vaba raha arvel ja augusti lõpus tegin selleks IBs eraldi kauplemiskonto. Kauplemiskonto lõplikuks suuruseks on 35k$ (ca 30k€) - see on alla 5% minu kogu portfellist, ja praegu seda suurendada ei plaani. (Siinkohal vahemärkusena - optsioonidest rääkides räägin kogu aeg dollarites, kuna kogu tegevus on dollarites ja nii ma ise enda arvestust oma tabelitest pean). Optsioonipreemiatest saadud kasumi kannan sealt kontolt regulaarselt tagasi põhikontole. Suurem osa tehingutest on put-optsioonide müük, põhikontolt lisaks natuke covered callide müüki aktsiatele, millest olen teatud hinnaga nagunii valmis loobuma. 

Kolme kuu jooksul olen kokku teinud 38 tehingut, teeninud 2303$ rahavoogu optsioonipreemiate kujul ja keskmine kuu tootlus on olnud ca 3-4%. Senimaani ei ole olnud ühtegi kaotavat tehingut ega assignmenti (olukorda kus put-optsiooni korral aktsiad müüakse mulle kontole või call-optsiooni korral aktsiad müüakse mu kontolt maha). Olen 200% kindel et nii see ei jää, aga natuke algaja õnne on olnud. Sellest, mis instrumente ma kauplen ja mis tehinguid ma täpselt teen, siin ei kavatse kirjutada - ei loe ennast spetsialistiks ja kuna tegemist on siiski suhteliselt kõrge riskiga kauplemistegevusega, hoian seda oma väikese privaatse hobina. Seega edaspidistes kvartali kokkuvõtetes tervikpildi huvides toon kokkuvõtvad numbrid välja, aga sellest piisab.

Siiski, kuigi optsioonidega tegelemine on väike osa minu portfellist, võttis see 3. kvartalis uue õppimiskõvera kujul ebaproportsionaalselt palju aega, ja “päris” investeerimise peale eriti mõelda ei jõudnudki 😃Portfelli lisasin uut raha ainult 1309€ - sarnaselt eelmise kahe kvartaliga, see on siis kolme kuu kinnisvaralaenude põhiosade tagasimaksete summa. Tehtud tehingud olid järgmised:

LHV aktsiate müük (ei teinud Marko Oolo järgi, müüsin enne kui tema 😂) - põhjuseks see, et see aktsia juba väga pikalt ei idane ega mädane, oli ca 1% portfellist, hetkel juurde ei ostaks. Suunasin saadud raha optsiooniportfelli tegemiseks. Aktsia oli minu portfellis investeerimisteekonna algusest peale, 6 aastat, ja selle perioodi keskmiseks aasta tootluseks (XIRR) jäi 12%, enamus sellest tuli esimestel aastatel. Polnud just särav täht aga väga kurta ka ei saa.

Delfini võlakirjad - minu portfellis oli 20k€ väärtuses Delfini 11%+3 kuu euribor võlakirju. Ettevõte otsustas need ennetähtaegselt tagasi kutsuda, ja pakkus asemele mõnevõrra vähem atraktiivseid 11.5% võlakirju. Peale mõningast kaalumist otsustasin poole “tagasi kutsuda” ja teise poole ehk 10k€ uude võlakirja edasi panna. See instrument eeldas 100k€ miinimumpanust - minul oli võimalik osaleda jällegi tänu mastermindikaaslasele Aleksile, kes taas kord suurema summa eest huvilisi kokku koondas.

Andsin Scandiumile 2-aastase tähtajaga 10% intressiga laenu, summas 5000€. Mul üks samas summas laen on veebruaris lõppemas, see siis selline väike asendus. Muidugi, investorkogukond juba ammu räägib, et varem või hiljem nendest kinnisvaraarendajate laenudest-võlakirjadest mingi pauk tuleb, ja mina siis ikka mängin nendega vene ruletti 😂Samas jällegi pannes asjad riskihalduse konteksti - hetkel on mul mingeid summasid 3 erineva emitendi vahel (Scandium, Everaus, Liven), kõik kolm kokku moodustavad mu portfellist ca 4.4%. Nii et jällegi, ka halvima stsenaariumi korral siiski portfellile mõju üsna väike.

Ja kokkuvõtteks: portfell kasvas kvartaliga 20620€, millest sisse pandud raha oli 1309€ ja turud tõid 19311€. Kvartali lõpu seisuga portfell 677.9k€ - järjekordne all time high. Tahaks juba unistada enne aasta lõppu 700k€ piiri ületamisest, samas isegi minusugusele paadunud optimistile hakkab tunduma et turgudelt tuleb natuke kärsahaisu… no elame ja näeme! 

Investor Toomasel külas ja Kopenhaagenis “pockets-only travel” eksperimenti tegemas

Next
Next

2. kvartali kokkuvõte