Nii, selja taga on minu esimene vabaduse-kvartal. Mäletatavasti lahkusin töölt alates märtsist, ja nüüdseks olen siis “töötu” elu elanud 4 kuud. Tänasel hommikujooksul, ettevalmistusena blogipostituse kirjutamiseks, mõtlesin teadlikult sellele 4-le kuule tagasi. Ja jõudsin järeldusele, et ilmselt on need mu täiskasvanuelu parimad kuud 🙂 Loomulikult on aastate jooksul olnud väga ägedaid hetki ja perioode, unistuste reise, töö- ja eraelulisi saavutusi. Aga mul ei ole varem olnud sellist perioodi, kus ma tõesti mitme kuu (mitte päeva või nädala) vältel olen üheaegselt meeldivalt elevil ja samas täiesti lõõgastunud, kus ma teen ainult neid asju mida ma naudin ja päriselt teha tahan, kus ma saan olla spontaanne ja oma plaane päevast-päeva muuta. Ja kus ma saan nii palju reisida ja ägedaid asju teha, aga samas ka süümekatevabalt sohval lebada, raamatut lugeda või Netflixi vaadata 😅. Plaanitult “töötu” olemine is da best!

Mida ma siis selle 2. kvartali jooksul teinud olen? Aprill algas kohe ühe bucket-list reisiga - Assoorid, seekord koos õega. Assooridest olen juba ammu unistanud - minu üks all-time lemmikkohti on Fääri saared, ja mulle on tundunud et Assoorid on peaaegu nagu Fäärid, ainult rohkem lõuna pool 😀 Seekordne reis oli lühike - ainult 4 täispäeva kohal - aga absoluutselt vastas minu ootustele, ja KINDLASTI plaanin tulevikus pikemaks ajaks tagasi minna. Ajapiirangu tõttu olime ainult Sao Migueli saarel, aga rentisime auto ja sõtsime selle sõna otseses mõttes risti-põiki läbi. Vaated olid täiesti hingematvad, ning saime ka päris korralikult matkata. Reis oli nii lühike seetõttu, et minu õde oli tegelikult seal ootamas üle Atlandi seilavat purjekat, et selle meeskonnaga liituda teiseks etapiks - Assooridelt Prantsusmaale. Sealt tuli ka minu selle aasta kõige suurem ehmatus. Nädalapäevad hiljem, kui mina juba rahulikult kodus olin, sain õelt kõne mida rohkem saada ei tahaks - nende jaht oli jäänud tõsise tormi kätte ja Hispaania rannikust 300km kaugusel põhja läinud. Õnneks kõik 6 meeskonnaliiget päästeti, aga see esimene ehmatus oli minu jaoks ikka oluliselt suurem kui mu õe jaoks, kelle suhtumine oli umbes et “no ikka juhtub” 😅Eesti meedia kajastas seda lugu näiteks siin.

Mai alguses veetsime aega oma Hispaania korteris, ja kuu teises pooles toimus teine väga äge reis - koos elukaaslasega võtsime ette Šveitsi tuuri, mille naelaks oli 8 tunni pikkune Glacier Express rongisõit. Tegemist on panoraam-akendega rongiga, mis selle 8 tunni jooksul, teekonnal St Moritz-ist Zermatti, läbib imeilusaid maastikke, ületab sildu, möödub mägedest ja idüllilistest mägiküladest. Viis pluss elamus! Üldiselt meie reisi marsruut oli Lugano - St Moritz - Zermatt - Genf. Taas kord sai ka palju matkatud.

Vaevu jõudsime sellelt reisilt koju, kui oli vaja minna kolmandale reisile - seekord nädal ema ja õega Toskaanas. Rentisime endale idüllilise väikese villa Cortona külje all; hommikud ja õhtud veetsime omaenda terrassil ise süüa tehes, päikest ja alla orgu avanevaid vaateid nautides. Päeval tegime rendiautoga väljasõite erinevatesse väikelinnadesse (Cortona, Pienza, Montepulciano, Arezzo, jt) ning Trasimeno järve äärde. Lisaks kasutasin võimalust iga päev süüa pappardelle al cinghiale-t, minu absoluutset lemmikpastat, milleta ei möödu mul ükski Toskaana-reis 🙂

Juunisse jäi samuti mitu kodulähedasemat mini-reisikest: 4 päeva joogalaagris Poola järvede piirkonnas Masuurias koos elukaaslase emaga (mina ei ole elu sees joogat teinud ja päris kainestav oli vaadata millistesse poosidesse minust paarkümmend aastat vanemad prouad ennast keerata suudavad 😂), impulsiivne soolo-väljasõit Aegna saarele ja telkimise nädalalõpp õega Hiiumaal.

Lisaks rohkele reisimisele otsisin endale jõusaali ja personaaltreeneri Eestis. Ma hakkasin regulaarselt jõusaalis käima aasta tagasi - mais 2025 - aga seda siis Poolas. Kuna nüüd hakkan oma aega natuke võrdsemalt Eesti ja Poola vahel jagama (vs tööl olles lõviosa ajast Poolas), tahtsin garanteerida et trennirutiin selle all ei kannata. Peale siin-seal variantide testimist valisin välja Omaklubi ja treener Helini, senini tundub et väga meeldib.

Last, but not least - tasapisi investeerimisteemale lähemale liikudes - aprillis käisin ka Miljoniklubi kokkutulekul Tartus (see oli vist aprilli ainus päev kui sadas lund 😀). Oli väga lahe ja huvitav, eriti kohvipauside ajal tutvuda inimestega, kelle nimesid Discordist tean juba aastaid aga päriselus kunagi kohtunud ei ole.

No ja lõpuks siis portfelli juurde. Tegemist oli teise kvartaliga minu investeerimiskarjääri ajaloos, kus ma ise portfelli raha juurde ei pannud (v.a kinnisvaralaenude põhiosa tagasimaksed). Siiski tegin mõned ostud portfellis oleva vaba raha ja kahe instrumendi müügist vabanenud raha arvelt.

Uutest instrumentidest tulid minu portfelli rahavoo instrumentidena väikestes kogustes kolm BDC-d (business development company): MAIN, ARCC, ja HTGC. Selle otsuse tagamaadest kirjutasin pikalt eelmises postituses. Varasemast portfellist olevatest ettevõtetest lisasin juurde VICI (samuti rahavoo eesmärgil)ja RMS (pikaajalise kapitalikasvu tees) aktsiaid.

Müügipoolel olid kaks üksikaktsiate positsiooni, mille osas peale mitmeaastast hoidmist ma lihtsalt lootuse kaotasin - PYPL ja LULU. Mõlema puhul minu loogika olis suures pildis sarnane:

“Businesses in trouble” - tegevjuhtide vahetus, LULU puhul proxy fight asutajaga, PYPL uus juht paar kuud ja LULU oma alustab alles septembris. Reaalselt võtab aega nende “turnaround” plaanide elluviimine, mis võivad õnnestuda aga võivad ka mitte õnnestuda
Märgatav finantstulemuste halvenemine (käive, kasumid)
2026 guidance tagasihoidlik
Kas ma praegu ostaksin juurde? Ei.
Ühte hoidsin 4, teist 2 aastat. Ootused ei realiseerunud.
Soovin raha vabastada rahavoo instrumentide ostmiseks.

Kokkuvõtlikult - maailmas on nii palju häid ettevõtteid; ma ei näe põhjust hoida selliseid mis juba mitu aastat “vaevlevad”, ja mille tulemuste paranemine tulevikus võib, aga ei pruugi juhtuda.

Kvartali kokkuvõtteks: ise panin uut raha portfelli ca 1320 EUR - see oli siis kolme kuu kinnisvaralaenude põhiosade tagasimaksete summa. Erinevalt eelmisest kvartalist olid turud lihtsalt suurepärased ja tõid minu portfelli juurde 62614 EUR, seega lõpptulemusena portfell kasvas 63.9k EUR võrra ja lõpetas 657.2k EUR juures. See on ka praeguse seisuga minu portfelli all-time-high, ning ka kõigi aegade kõige suurem kvartaalne kasv - päris tore tulemus, eriti kui ise raha sisse ei pane! Loomulikult on sellise tulemuse taga megaralli tugudel, mitte minu erakordselt head otsused 🙂, aga igatahes on tore näha sisuliselt 10% tootlust ühe kvartaliga. Vaatame, mis teine poolaasta toob!

2. kvartali kokkuvõte

Rahavoo otsingul