Räägime numbritest
Bulgaaria - Seven Rila Lakes
Ma mõtlesin väga-väga pikalt, kui avatult siin numbritest kirjutada. Alguses otsustasin, et ei avalda numbreid, ja jagan oma progressi mingil muul viisil, näiteks kui suur % eesmärgist on saavutatud. Reaalsete numbrite jagamine tundus hirmutav mitmel põhjusel. Oma karjääri jooksul olen jõudnud päris kõrgete palganumbrite juurde, mistõttu ka portfelli juurde lisatavad summad on algaja investori kohta päris suured. Alateadvuses tekivad kõhklused – kas ma tahan, et kogu maailm minu sissetulekuid ja portfelli suurust teab? Kas see võib tunduda uhkustamisena? Kas see muudab minu teekonna teiste alustajate jaoks millekski, mis tundub nende jaoks kättesaamatu ja ebarealistlik? Eesti investeerimisblogisid lugedes on nii mõneski kommentaariumis silma jäänud mõtteid stiilis „nii hea, et sa räägid väikestest summadest, saan sellega samastuda“, või negatiivsema nurga alt „siin summad juba nii suureks läinud, et enam üldse ei ole huvitav lugeda“.
Venitasin selle otsuse tegemisega ikka mitu kuud 😊, aga lõpuks otsustasin avatud kaartide kasuks. Tegemist on minu elu, minu portfelli ja minu teekonnaga – jagan seda nii, nagu ta on, ilma numbreid muutmata ja progressi pärast „vabandamata“.
Niisiis, asja juurde.
Septembris 2020, kui teadlikku investeerimist alustasin, oli mul kogunenud sääste natuke üle 45 tuhande euro, lisaks veel umbes 15 tuhat eurot algelistes investeerimiskatsetustes (Swedi fondifond ja ammune pisike fond SEBis), pluss nii II kui III pensionisammas (kokku ca 25 tuhat). Kokku varasid natuke üle 85 tuhande euro, aga osa sellest oli mõeldud eraisikuna meelerahufondiks ja jooksvateks elamiskuludeks, mitte investeerimisportfelli suunamiseks. Samuti oma kodu (väike korter Tallinna kesklinnas), mille laenust suurem osa juba makstud; kuna see on minu elukoht, mis mulle lisatulu ei teeni, ei loe ma seda portfelli osaks.
Nagu ühes eelmises postituses mainitud, otsustasin investeerimiseks kohe alguses Kristi soovitusel luua ettevõtte. Investeerimisportfellina hakkasin käsitlema kahte asja: ettevõtte all olevaid varasid, pluss III pensionisammast. II sammast portfelli osaks ei lugenud – kuna ma seda aktiivselt ei halda, sinna ise raha juurde ei paiguta ja enne pensioniiga seda puudutada ei kavatse, on see minu jaoks pigem kuskil taustal tiksuv plaan B 😊. Samuti ei loe ma portfelli osaks meelerahufondi ega muid eraisiku kontodel olevaid rahavarusid. Seega edaspidi portfellist rääkides tähendabki see ettevõtte varasid ja III sammast.
2020 aasta lõpuks olin suure osa oma kogunenud säästudest ettevõtte kaudu investeerinud. Aasta lõpuks lugesin oma porftelli suuruseks 73285 EUR, sellest umbes 16400 EUR III sambas, 12400 EUR Swedi fondifondis (kuhu uued maksed olin juba peatanud, kuid raha välja võtnud veel ei olnud), ning ülejäänu investeeritud värskelt loodud ettevõtte alt Balti börsil, LHV Kasvukontol, Funderbeamis, võlakirjades, laenudes ja Mintoses.
Samal ajal panin paika ka oma esialgse finantsvabaduse eesmärgi – jõuda 5 aastaga, kevadeks 2026, 666k euro suuruse investeerimisportfellini. Miks just 666k – selle loogika ja arvutuskäigu mõtestan lahti järgmises postituses. Eesmärgi seadmise hetkel reaalsus seda ei toetanud 😊 – ehk teisisõnu, excelis numbreid läbi mängides ei jõudnud ma kuidagi 5 aastaga eesmärgiks seatud summani. Samas ei olnud puudujääk ka täiesti üle mõistuse suur. Ma olen tugevalt seda usku, et kui seada endale ambitsioonikad eesmärgid, küll siis leiab ka võimaluse nende teostamiseks, ja isegi kui lõpuks natuke puudu jääb, on see ikkagi parem kui leppida väikeste ja turvaliste unistuste-eesmärkidega.
