Hispaania kinnisvaraprojekt, osa 1: esimesed sammud

Päikeseline november Andaluusias

Mu blogi hakkab tasapisi välja nägema nagu kirjutaksin järjejutte 😊, aga no mis teha. Tulevad pikemad teemad mida ühe postitusega korralikult ära ei kata. Seekord siis midagi minu enda jaoks väga põnevat – meie Hispaania kinnisvaraprojekt!

Ühes varasemas postituses olen juba maininud, et minu „bucket listis“ on väike teine kodu Hispaanias. Ultimate goal võiks olla väike armas minimaja kuskil Mallorca apelsini, sidruni ja oliivisalude vahel; esialgu aga on elukaaslasega plaan alustada väikesest korterist, kus saaksime talvel ise elada ja turismihooajal Airbnb-s välja üürida. Unistuse tasemel on see mõte meil peas keerelnud vähemalt paar aastat, aga alguses oli ka üsna selge et kohe me selleks rahaliselt valmis ei olnud. Tõsiselt hakkasime plaani pidama eelmise aasta lõpus ja konkreetselt tegutsema selle aasta esimestel päevadel. Plaan on kogu see teekond esimestest sammudest alates ka blogis kirja panna.

Niisiis: aasta alguses otsustasime, et nüüd oleme valmis tegutsema. Esimeseks sammuks sai loomulikult põhjalikum uurimistöö. Nagu tellitult postitas jaanuari alguses üks samal teekonnal lõpusirgel olev naine teemakohase küsimuse Naisinvestorite Klubi FB gruppi. Kasutasin juhust ja võtsin ühendust nii tema kui veel 3 postituse all sõna võtnud naisega; korraldasin nendega ZOOMi vestlused ja kogusin mitu leheküljetäit kasulikku infot kogu protsessi kohta, alates juriidilisest poolest ja lõpetades kohalike eripäradega nagu kurikuulsad „okupa’d“ (ehk illegaalselt kortereid üle võtvad kodanikud). Nende kõnede lõpuks oli mul olemas enam-vähem selge arusaam, kuidas kinnisvara otsimise ja ostmise protsess Hispaanias välja näeb, ja millele tähelepanu pöörata. Siinkohal suured tänud Ida-le, Annikale, Pillele ja Carolile, kes lahkelt oma kogemusi jagasid!

Järgmise sammuna hakkasime mõtlema konkreetse piirkonna peale, ja samaaegselt otsima kohalikke kontakte kellega asju ajada. Meie esimeseks unistuseks oli Mallorca, täpsemalt Palma; aga otsingute käigus leidsime paljulubava Eesti kontakti, kes tegutseb Costa Blanca piirkonnas. Seetõttu sai meie esimeseks sihtpunktiks Valencia ja Costa Blanca, ning veebruaris lendasime sinna mõnepäevasele uurimisretkele. Meid võttis vastu eestlane Marko, kes meid lahkelt piirkonnas ringi sõidutas, ning korraldas ka 4 erineva objekti külastuse Punta Prima piirkonnas. Kuigi vähemalt üks objekt oli tõesti huvitav ja alguses olime päris elevil, jõudsime peale maha rahunemist ja omavahel arutamist järeldusele, et me siiski tahaksime midagi rohkem „päris“ linnas – kuskil, kus uksest välja astudes on ümberringi mõnus melu, kohvikud, restoranid, jne. Punta Prima on pigem selline aedlinna tüüpi piirkond golfiväljakute vahel. Ja meil oli keeruline ette kujutada, mida me seal siis tegelikult talvel teeksime, peale rõdul päikese käes istumise 😊. Valencia linnana aga meeldis meile väga, ja otsustasime seal aktiivselt kuulutusi jälgida (suurimas Hispaania kinnisvaraportaalis Idealista.com). Marko tegutsemispiirkonnast jäi Valencia paraku natuke kaugele, nii et otsene kohalik kontakt seal puudus.

Samaaegselt oli meil Idealistas otsing käimas ka Palmas, ning märtsis jäigi meile silma üks korter mis kuulutuse järgi tundus täiesti meie nõuetele vastav. Võtsime otse ühendust maakleriga, kes seda müüs, ning broneerisime lennupiletid. Paraku läks reisi korraldamiseks mõni päev aega, ja selleks ajaks kui maandusime, oli korter juba müüdud 😊. Siiski kohtusime maakleriga kohvikus ja arutasime meie soove, kuid saime teada ka enda jaoks uue fakti – et hetkel Palmas turismilitsentside väljastamine korteritele on määramata perioodiks külmutatud. Ilma vastava litsentsita Hispaanias korterit turistidele välja üürida ei ole võimalik – ei vasta seadusele, ning pole võimalik isegi portaali üles panna. Kuna meie kindel plaan on see, et korterit oleks võimalik turismihooajal välja rentida, tähendas see paraku ka Palma elimineerimist meile sobivate piirkondade hulgast.

Seega otsustasime jätkata aktiivset otsimist Valencias, ja leidsime Facebooki kaudu ka ühe paljulubava kontakti – kinnisvarabüroo, kes aitab välismaalastel kinnisvara osta. Vaevalt olime jõudnud rõõmustama hakata, kui saime ka Valencia kohta sarnase info – turismilitsentse küll väljastatakse, aga väga-väga piiratud kriteeriumitele vastavatele korteritele (nt ainult esimene korrus, eraldi sissepääsuga, mitte kõigis linna piirkondades, jne). Järjekordne unistus purustatud!

Seega ei jäänud muud üle, kui pöörata pilk Hispaania turismi keskpunkti Costa del Soli poole. Alguses olime seda pigem vältinud, kuna meile tundus et on liiga „turistikas“. Eks tegemist oli mingil määral ka eelarvamusega – mina käisin Malagas esimest ja viimast korda umbes 20 aastat tagasi, ja mu elukaaslane polnud sealkandis kunagi käinud. Seega võtsime mais ette uurimisretke Malagasse ja lähikonna väikelinnadesse. Tegemist oli küll loetud päevadega, aga muljed olid ootamatult positiivsed. Peale väikest lisatööd otsustasime keskenduda ühele väiksemale linnale, millel on rongiühendus Malaga lennujaamaga – argumendiks ülimugav logistika. Linnake on pika mereäärse promenaadi ja liivarannaga, piisavalt rahvarikas (ca 70k elanikku) ja elav ka talveperioodil (või noh, nii meile tundub), mugavalt ligipääsetav ja hinnatasemelt mõistagi soodsam kui Malaga keskus. Jah, turiste on seal palju, kuid samas on säilinud ka täiesti tuntav Hispaania vibe.

Lisaks saime hea kontaktivihje minu investeerimissõbrannalt Liisilt – eestlastest abielupaar Gerdi ja Antti, kes aitavad Costa del Sol piirkonnas kinnisvara leida ja ostuprotsessi läbi viia. Seega alates maist oleme aktiivselt sealsel kinnisvaraturul silma peal hoidnud – ise Idealistas ja Gerdi ja Antti oma kanalites. Paraku oli terve suvi turg suhteliselt surnud – nagu Gerdi meid hoiatas, on iga viimane kui sara sel ajal turistidele välja renditud, ja objektid hakkavad uuesti müügile tulema sügisel peale hooaja lõppu. Vahepeal olime juba lootust kaotamas, et üldse kunagi midagi enam-vähem normaalset meie hinnaklassis müügile tuleb; kuid otsustasime siiski novembris ise nädalakeseks kohapeale minna ja mõned objektid oma silmaga üle vaadata. Kokku nägime kuute korterit – osad läbi Gerdi ja Antti kontaktide, osad otse läbi Idealista maaklerite. Reisi jooksul tõstsime ka sujuvalt oma eelarvet 😊 – esialgu olime paika pannud hinnataseme kuni 160k EUR, aga reality check oli selline, et tõstsime selle 180k peale. Ja üllatus-üllatus – ausalt öeldes üsna vastu ootusi leidsimegi objekti, millega edasi minna! Üleeile tegime pakkumise, omanikud võtsid selle vastu, ja nüüd see päris teekond alles algab. Aga sellest jooksvalt juba järgmistes postitustes.