Portfellist elamise plaan, 1. mustand
Kristi Saare portfellist elamise seminar - minu jaoks väga kasulik vaatamine
Praeguseks olen investeerinud täpselt 4 aastat, ja portfell on päris ilusti kasvanud. Pool miljonit on juba käega katsuda, ning ka minu alguses seatud finantsvabadust võimaldava portfelli eesmärk (660k EUR) ei ole enam määramatus kauguses. Kui alguses sai see number paika pandud kindla loogikaga, aga siiski pigem „high level“, siis üheks selle aasta eesmärgiks panin endale täpse portfellist elamise plaani läbi arvutamise ja -kirjutamise.
Nagu tellitult, tegi Kristi Saare kevadel ka investeerimisportfellist elamise teemalise seminari, mis aitas mul mõtteid struktureerida ja mille võtsin oma plaani tegemisel aluseks. Päris plaani arvutasin läbi USA roadtripi ajal ühel vihmasel päeval.
Enne numbritesse süvenemist veel üks täpsustus – siin räägin konkreetselt enda isiklikest kuludest. Meil on elukaaslasega eraldi rahakotid ning ülalpeetavaid mul pole.
Samm 1: täpne ülevaade oma igakuistest kuludest. See osa oli minu jaoks kõige lihtsam, kuna olen oma kulusid jälginud aastaid ja tean täpselt mille peale ja kui palju kulutan. Baaskulude osas on pilt sama mis ammu planeeritud (kirjutasin sellest ühes algusaegade postituses) – 3000 EUR neto. Seda eeldusel, et kodulaen on juba maksud. Loen ennast minimalistiks ja asjade, riiete jms peale kulub väga vähe; üle poole sellest summast on planeeritud reisimiseks. Samas paar aastat tagasi tehtud plaaniga võrreldes on muutunud igakuise rahavoo vajadus, kuna vahepeal on soetatud 2 kinnisvara (üürikas Tallinnas ja Hispaania korter), mida loen porfelli osaks kuid mille eest iga kuu pean eraisikuna laenumakseid tasuma. Seega, koos laenumaksetega on minu eraisiku igakuine rahavajadus 4300 EUR.
Samm 2: ülevaade, millised on võimalused portfellist raha eraisikuna tarbimiseks kätte saada, ja milliste maksudega tuleb arvestada. Minu puhul on suurem osa portfellist ettevõtte all; eraisikuna on mul nii II kui III pensionisammas ja ülalmainitud 2 kinnisvaraobjekti. Variandid on järgmised:
Omanikulaenu tagasimakse. Kuna minu ettevõtte all olev portfell on väga suures osas ehitatud eraisikuna palgatööst teenitud rahaga, mis on antud ettevõttesse „omaniku laenu“ kujul, siis portfellist elamise faasis ongi üheks valikuks selle sama omaniku laenu tagasi maksmine. Maksumäär 0%.
Oma ettevõttest endale palga maksmine. Palgafond kokku ca 43%, st. brutost neto jääb kätte ca 57% (siin pole arvestatud maksuvaba tulu).
Oma ettevõttest endale juhatuse liikme tasu maksmine. Üsna sarnane palgale, mõni protsent väiksem maksumäär kuna puudub töötuskindlustusmakse osa.
Oma ettevõttest endale dividendide maksmine. Maksumäär 22%.
Kinnisvarast saadav tulu. Hispaania korter on meil pooleldi oma tarbeks, pooleldi Bookingus lühiajalisel rendil; Bookingu tulu laekub mulle eraisikuna ja kuulub maksustamisele Hispaanias. Tallinna üürikorter on hetkel ettevõtte kasutusse antud ja üüritulu laekub ettevõttesse, aga tulevikus võin kaaluda üüritulu saamist eraisikuna, kuna reaalne tulumaksumäär oleks lubatud mahaarvamiste tõttu sel juhul 16%.
Pensioni II ja III samba väljamaksed fondipensionina; pensionieast alates maksumäär 0%. Teatud tingimustel võimalik 0% maksumäära kasutada juba 55-ndast eluaastast või arvestada 10% maksumäära ja suurema paindlikkusega; siin pean veel natuke detailidesse kaevuma.
Pensioniikka jõudes lisandub ka riiklik pension.
Samm 3: planeerimine, mis järjekorras ja millisel kujul raha porfellist tarbimisse võtmine toimub. Siin lähtun maksuoptimaalsusest – alustan madalama maksumääraga võimalustest, et alguses võimalikult suur osa portfellist saaks taustal edasi kasvada. Siinkohal tahan rõhutada, et mingit maksude vältimist ei toimu 😊, ja olen väga seda usku et korralikult maksude maksmine on pigem auasi ja kodanikukohustus; samas see ei tähenda et ei tohiks rahaliselt mõistlikult käituda.
Minu puhul on selgelt esimeseks valikuks omanikulaenu tagasimaksmine, nii kaua kui seda jätkub. Siiski kavatsen paralleelselt endale ka mõõdukas koguses palka maksta, et tagada tervisekindlustus ning vältida ebatervet huvi Maksuameti poolt 😊. Ehk siis esimeses etapis (hinnanguliselt ligi 10 aastat) koosneks minu sissetulek kahest osast:
1. Oma ettevõttest makstav palk
2. Omanikulalenu tagasimakse
Teises etapis, kui omanikulaen otsas, aga pensioniiga pole veel käes, koosneks minu sissetulek järgmistest komponentidest:
1. Oma ettevõttest makstav palk
2. III samba väljamaksed fondipensionina (0% või 10% maksumääraga)
3. Dividendid
Kolmandas etapis, kui penisoniiga ametlikult käes, oleks komponendid järgmised:
1. Riiklik pension
2. III ja II samba maksed fondipensionina
3. Dividendid
Igas etapis siis mängisin excelis erinevate proportsioonidega komponentide vahel (nt esimeses faasis - mis % sissetulekust peaks tulema palgast ja mis % omanikulaenu tagasimaksest). Eesmärgiks siis võimalikult optimaalselt tegutseda, et portfell enne surma otsa ei saaks.
Mõned olulised märkused veel, mida plaani tegemisel silmas pidasin:
Arvestasin et elan 100 aastaseks 😊
Esimeses ja teises faasis (s.t enne päris pensioniea saabumist) arvestan, et siiski tekitan endale ka mingid väikesed hobi-tasemel aktiivsed sissetulekud, suurusjärgus nii 500-600 EUR neto kuus, mis aitavad portfellil kauem kesta. Ei ole reaalne et ma kohe ÜLDSE mitte midagi ei tee 😊
Kinnisvarade üüri ja lühiajalise rendi tulu laekub mulle eraisikuna, kattes suuremas osas (kuid praeguse euribori juures mitte täielikult) vastavate objektide laenumaksed.
Minu jaoks on okei „surra nulliga“ – st mitte päris nulliga, mingi puhver on loomulikult sisse arvestatud, aga eesmärgiks ei ole see et portfell peaks säilima. Vastupidi – tahan oma elu jooksul sellest maksimumi võtta!
Teatud puhvrid on veel taustal, mida praegu ei ole sisse arvestatud. Näiteks peaksin mingit väikest pensioni hakkama saama ka Leedust, Poolas ja Saksamaalt kus ma olen töötanud ja makse maksnud, ning samuti ei arvestanud ma praegu maksuvaba tulu summadega mille arvelt siis maksukoormus reaalselt natuke väiksem on ja portfell kauem kestab.
Kogu seda harjutust tehes sai pilt minu jaoks VÄGA palju selgemaks, ja tunnen ennast nüüd oluliselt kindlamalt – olen reaalselt läbi mõelnud ja arvutanud konkreetse plaani. Samas on tegemist keerulise teemaga kus on siiski veel palju „liikuvaid osi“ – näiteks kui palju reaalselt pensionisammastesse raha koguneb (tegin umbkaudse arvestuse kuid paarikümne aastaga võivad asjad ilmselgelt muutuda), võimalikud maksusüsteemi muudatused, jne. Kõike seda on võimatu aastakümneid ette planeerida. Seetõttu on praegu tegemist esimese mustandiga – kindlasti jõuan seda tulevikus veel mitu korda ümber arvutada. Aga praegu olen tulemusega rahul ja esialgne plaan on paigas.
