Millist elu ma elada tahan?

Südasuvine Stockholm

Mõned aastad tagasi osalesin tööl ühes rahvusvahelises juhtimiskoolituse programmis, ja selle käigus pidid osalejad defineerima ja kirja panema oma isikliku „mission statement“-i (isikliku missiooni). See harjutus osutus minu jaoks ootamatult raskeks. Enamus teisi programmis osalejaid seostas seda ülesannet eelkõige tööeluga, ja mission statement-id keskendusid asjadele nagu näiteks oma meeskonna arendamine, tiimi efektiivsuse suurendamine, ettevõtte juhtpositsiooni saavutamine mingil turul, jne. Ka mina üritasin alguses midagi sellist välja mõelda, aga süda ei jäänud rahule – kuidas iganes ma sõnu sättisin, need olid ikka ainult sõnad, mis ei tekitanud minus „liblikad kõhus“ tunnet.

Ja siis ühel õhtul, kui ma mööda vihmast tänavat toidupoest kodu poole kiirustasin, tuli see lause lihtsalt mulle pähe: „to create a life of freedom, joy, and positive impact“ (eesti keeles veidi kohmakamalt kõlav „luua endale elu täis vabadust, rõõmu ja positiivset mõju“). Väga lihtne, aga samas – täpselt seda ma tahan. Minu jaoks on väga oluline sõna selles lauses „create“ (loomine) – ma ise loon oma elu, ma ei eelda ega looda et see kuidagi lihtsalt juhtub, mul äkki veab, või keegi teine mind selleni aitab.

Esimesel kohal selles lauses on vabadus. Vabadusest olen ka varasemates postitustes kirjutanud, ja minu jaoks on see väärtus number üks. Ma tahan olla vaba valima oma teed, tegema ise oma otsuseid igas eluvaldkonnas, mitte sõltuda teiste inimeste otsustest, tööandjast, vms. See ei tähenda, et oleksin ekstreem-individualist – minu jaoks on tähtis teistega arvestada, mõista oma otsuste mõju teistele, jne. Aga ma tahan olla kindel, et lõpuks olen MINA see, kes MINU elu elab ja selles valikuid langetab.

Teisel kohal on rõõm. Ma olen loomu poolest positiivne ja optimistlik inimene, ning minu jaoks on väga oluline et minu elu oleks päriselt ka täis rõõmu, ilusaid hetki, väikeseid naudinguid, elevust ja seiklusi. Ma ei taha, et minu elu oleks igav, hall rutiin, tiksumine ühest päevast teise, jätkuvas maga – tee tööd – vaata telekat – maga tsüklis. Rõõm võib tulla suurtest asjadest, nagu 2-nädalane roadtrip koos elukaaslasega mööda California läänerannikut; ning väikestest asjadest nagu hea tass kohvi laupäevahommikul oma lemmikkohvikus või põneva krimkaga diivaninurka kerra tõmbumine. Mina tahan elada oma elu nii, et rõõmu oleks igas päevas.

Kolmandal kohal on positiivne mõju. Jah, ma tahan palju reisida ja elu nautida, kuid ma tahan ka midagi tagasi anda. Aidata muuta paremaks teiste inimeste elu ja maailma, milles ma elan. Mulle meeldib lennukites öeldav lause: „put on your own mask first, then help the others“ (pane kõigepealt ette oma hapnikumask, siis aita teisi). Kui ma ise olen oma eluga heas kohas – finantsiliselt, emotsionaalselt, füüsiliselt – on mul aega, energiat ja ressursse, et aidata ka teiste elusid paremaks muuta.

Viimased paar aastat olen ma väga sihikindlalt tegutsenud, et endale seda unistuste elu luua. Kõige aluseks ja esimeseks sammuks on vabadus. Seetõttu alustasin oma säästmis- ja investeerimisteekonda, et tagada olukord kus ma ei pea elus midagi tegema või tegemata jätma rahalistel põhjustel. Samaaegselt on mulle oluline, et rõõmu osa ei kannataks. Investeerimisteekonna alguses võib juhtuda, et kogu fookus läheb liiga palju rahale – ainus, mis loeb, on iga sendi säästmine ja investeerimine, järsku ei raatsi endale enam midagi lubada ja kohviku-latte ostmine tundub surmapatuna. Mina tegin teadliku otsuse, et rõõm ei lähe raha nimel pausile. Ma reisin sama palju (kui mitte isegi rohkem) kui varem, ma ostan endiselt kohvikust latte’t, käin restoranides söömas ja kulutan ilmselt liiga palju raha e-raamatutele. Need on need asjad, mis teevad mind õnnelikuks, ja ma ei taha neid kuhugi määramatusse tulevikku lükata. Samas olen enda jaoks ka läbi mõelnud, millised asjad ei suurenda minu õnnetunnet, ja nende ostmisest kerge südamega suures osas loobunud. Näiteks asjad nagu riided ja käekotid, kallis kosmeetika või uued diivanipadjad. Samuti olen teinud teadliku valiku oma kodu osas – kuna tahan nagunii maailmas ringi rännata, ei ole mul vaja ei maja ega isegi mitte suurt korterit. Olen täielikult rahul ja õnnelik oma pisikeses 40-ruuduses Uue Maailma pesas, ega tunne mingit vajadust seda suurema / parema / kallima vastu välja vahetada.

Kuna kogu oma elu läbi mõtlemine, unistuste ja eesmärkide sõnastamine, ning investeerimisteekonna alustamine on mulle endale nii palju andnud, astun esimesi samme ka selles vallast tagasi andmise osas, aga sellest kirjutan lähemalt juba mõnes järgmises postituses.

Previous
Previous

Unistuste “bucket list”

Next
Next

Detsember 2022: kahe investeerimis-aasta kokkuvõte