Hispaania kinnisvaraprojekt, osa 4: esimene aastapäev

Minu “happy place”

Täna on tähistamise päev – täpselt aasta tagasi saime kätte oma Hispaania korteri võtmed! Selle projekti osad 1-3 said kirja detsembris 2023. Mis selle aastaga toimunud on?

Mäletatavasti oli plaan selline, et tegemist on pooleldi isikliku, pooleldi äriprojektiga. Ehk teisisõnu – kõige suurem eesmärk oli tekitada iseendale väike pesa päikese käes Vahemere ääres; samas tahtsime kasutada võimalust osaliselt kulusid tagasi teenida lühiajalise rendi läbi.

Alustades isiklikust poolest – aasta hiljem võin julgelt öelda, et tegemist oli fantastilise otsusega! Kasutasime korterit aktiivselt – mina näiteks veetsin seal aasta jooksul aega kümnel korral, ja mu elukaaslane veelgi rohkem. Samuti andsime võimaluse korterit kasutada oma pereliikmetele. Mulle tundub täiesti siiralt, et mida rohkem ma seal käin, seda rohkem seal mulle meeldib. See teadmine, et 4 lennutunni kaugusel on ootamas päike, sinine taevas, apelsinipuud ja mereäärsed hommikujooksud – sellele ei saa hinnasilti külge panna. Ka täna kirjutan Hispaaniast, kuhu tulime aastalõppu veetma.

Edasi äripoole juurde. Hispaanias on lühiajalise rendi tegemiseks vajalik spetsiaalne turismilitsents, mida saab taodelda kohalikust omavalitsusest. Meie andsime oma juristile Mariale kohe jaanuaris volituse seda litsentsi taotlema hakata; Maria hoiatas meid et see võib aega võtta kuni 6 kuud.

Turismilitsentsi saamiseks peab majal olema LPO (minu tõlgenduses kasutusluba). LPO muutus kohustuslikuks mõned aastakümned tagasi – kui maja on ehitatud enne seda, siis on väga tavaline et LPO puudub, ja see on okei. Meie maja on selline – ehitatud enne kui LPO nõue juurutati. Sellisel juhul on olemas alternatiiv – CNIU (certificado de no infraccion urbanistica), mida saab taodelda konkreetsele korterile. See on sisuliselt tõend, et korter vastab linnaplaneerimise nõuetele. Meie puhul nägi protsess välja nii, et jurist soovitas meile arhitekti, kes meie korteri üle vaatas ja CNIU taotluse vormistas ja esitas. See toimus suhteliselt kiiresti, ning siis jäime kannatlikult ootele, arvestades et kuni 6 kuud võib aega minna.

Peale mitut vaikusekuud otsustasime mai alguses Mariale kirjutada et progressi kohta uurida. Ja üllatus-üllatus, saime vastuse et homseks on valmis 😊 Ei teagi, kas ilma kirjutamata oleksime veel mitu kuud oodanud või tõesti juhuslikult kirjutasime just sel päeval kui protsess lõpule jõudis, igatahes oli hea meel et litsentsi kätte saime. Kokku olid advokaadi, arhitekti, ja taotluse menetlemise kulud 2304.50 EUR.

Kuna samaaegselt olid muus elus väga kiired ajad (näiteks minu kolimine tööasjus teise riiki), siis peale litsentsi kättesaamist jäime ka omalt poolt natuke jokutama. Maksvate külaliste vastuvõtmise eelduseks olid mõned väikesed täiendused korterile – näiteks uue diivanvoodi ostmine, kuna olemasolev oli erakordselt näruse välimusega. Pluss muu pudi-padi – näiteks piisava koguse rätikute ja voodipesu soetamine, vannituppa pisikesed parendused, jne.

Paralleelselt tuli vastu võtta veel üks oluline otsus – kes / kuidas hakkab korterit jooksvalt haldama? Kuna nii mina kui mu elukaaslane ei ela põhikohaga Hispaanias, siis loomulikult oli vaja kedagi kes füüsiliselt kohal viibiks. Üks variant oleks olnud võtta spetsiaalne agentuur, keda Costa del Solis on tegutsemas piisavalt. Samas agentuuri tasu on päris kopsakas, jäädes vahemikku 20-30% teenitud tulust. Seega otsustas minu elukaaslane, et vaja on optimeerida, ning leidis sotsiaalmeedia kaudu ühe kohapeal elava proua, kes sellist teenust osutab ja oli valmis meid oma kliendiks võtma. Praeguseks võime öelda, et see oli hea otsus – Bea teeb tööd korralikult ja südamega, isegi väikese initsiatiiviga (nt ostes vajadusel mõne pisiasja), ning ühtegi probleemi ei ole temaga tekkinud.

Kuna mina absoluutselt ei taha ise külaliste manageerimisega tegeleda, aga minu elukaaslasel pole selle vastu midagi, leppisime omavahel kokku, et kogu töö jääb tema kaela 😊 St kõik alates Bookingust, vajadusel külalistega suhtlemisest, Bea töö korraldamisest kuni ühistuga suhtlemiseni välja. Vastutasuks teeme saadava tulu 50/50 pooleks, hoolimata sellest et tegelikult mulle kuulub 60% korterist. Selline lahendus sobib meile mõlemile hästi.

Enne numbrite juurde asumist veel üks teema, et kõik ausalt ära rääkida 😊. Umbes kuu peale seda kui Bookingus tegutsema hakkasime, saime kirja oma korteriühistult, või õigemini KÜ haldusfirmalt. Nimelt oli üks naaber kaevanud, et talle ei meeldi meie tegevus – külalised olevat lärmakad, vahetuvad liiga tihti, jne. Loomulikult ei saa kunagi väikseid probleeme välistada, samas tundus meile et kaebused võivad olla liialdatud – Bea vaatas isiklikult kõik külalised üle, ühtegi „peoseltskonda“ meil ei käinud, kodukorra eeskirjad rõhutasid öörahu, jne. Seega kirjutasime vastu hästi viisaka kirja, vabandasime võimalike ebamugavuste pärast, kinnitasime et meil on ametlik turismilitsents, ja palusime meiega otse reaalajas ühendust võtta kui külalistega peaks probleeme olema. Sellele järgnes mitu nädalat vaikust, ja jõudsime juba loota et asi vaibus. Päris nii lihtsalt siiski ei läinud – veel mõned nädalad hiljem saime kutse KÜ koosolekule, kus meie personaalküsimus oli üheks päevakorrapunktiks. Minu elukaaslane lendas spetsiaalselt koosoleku pärast Hispaaniasse, ja suutis meid piisavalt hästi esindada 😊 Väike nurin oli käinud kahe naabri poolt, aga lõpuks mingeid karme otsuseid vastu ei võetud, ning vähemalt praegu saame rahulikult jätkata. Mis ei välista, et kunagi tulevikus see teema uuesti päevakorda ei tõuse.

Ja nüüd siis numbrite juurde.

Elukaaslane sai meie korteri Bookingusse juuli keskel, ja esimene broneering tuli sõna otsese mõttes tundidega; esimene külaline saabus 19. juulil. Sisuliselt terve juuli, august ja september oli korter enam-vähem täis broneeritud (üksikud vabad päevad). Peale hooaja lõppu tempo silmnähtavalt aeglustus, kuid siiski oli meil broneeringuid ka oktoobris, novembris ja detsembris. Kokku käis meil natuke rohkem kui 5 kuu jooksul Bookingu kaudu 13 külalist, ja keskmine broneeringu pikkus oli 6,6 ööd (kõige lühem 3, kõige pikem 10 ööd). Lisaks kaks maksvat külalist tutvuste kaudu, Bookingu-väliselt.

Booking võtab tasusid umbes 18% broneeringu summast, lisaks maksame Beale 80 EUR iga broneeringu pealt (koristamine ja võtme üleandmine). Peale nende kulude mahaarvamist jäi meie sissetulekuks 6142 EUR, mille siis jagasime elukaaslasega võrdselt pooleks; minu osa seega 3071 EUR.

Teine pool muidugi on kulud – ja nagu ikka, esimesel aastal on need suured. Minu kõik Hispaania korteriga seotud kulud kokku olid aasta jooksul 8063 EUR. Siia sisse kuuluvad:

-        pangalaenu intressid (3369 EUR)

-        korteri haldamisega seotud jooksvad kommunaalid, internet, külaliste tarbeks ostetavad väikesed asjad kohvist seebini, jne (2483 EUR)

-        ühekordsed korteri sisseseadmisega seotud kulud nagu uus diivan, turismilitsentsi taotlemine jms (2211 EUR).

Siinkohal ajaloolise tõe huvides mainin, et piir teise ja kolmanda kategooria vahel on natuke hägune ja numbrid ei pruugi ülitäpsed olla, kuna eriti esimestel kuudel tegutsesime elukaaslasega erinevate maksetega üsna kaootiliselt – keegi maksis midagi, keegi ostis kuskil midagi, keegi kandis kellelegi midagi üle, jne 😊

Kokkuvõtlik pilt näeb välja järgmine (erinevate tootluste arvutamise loogika on lahti seletatud eelmises postituses Tallinna kinnisvara teemal).

Esimese aastaga jäin rahaliselt selgelt miinusesse, aga sellega olin arvestanud. Järgmisel aastal peaksid tulud olema oluliselt suuremad (terve aasta vs 5 kuud, arvestades siiski piisavalt „tühje“ perioode iseenda jaoks), ning kulud oluliselt väiksemad (vähem ühekordseid kulusid ja madalam laenu intressimakse). Isegi väike pluss oleks minu jaoks täiesti okei tulemus – kuna tegemist on esmajärjekorras isikliku rõõmu projektiga, ja alles teises järjekorras äriprojektiga.