Eelmises postituses kirjutasin raamatutest, mis aitasid mul leida vastust küsimusele „millist elu ma elada tahan?“. Seekord võtan ette raamatud, mis olid minu jaoks sellel teekonnal järgmine samm: raha, minu suhted rahaga, ja investeerimine.

Minu absoluutseks „lambipirni momendiks“ oli see, kui sügisel 2018 sattusin üsna juhuslikult lugema Vicky Robini ja Joe Dominguezi "Your Money or Your Life". See oli üldse esimene rahateemaline raamat mida ma oma elus lugesin 😊. Ise olin sel ajal tüüpline tarbimisühiskonna produkt - käisin tööl, teenisin keskmisest kõrgemat palka, shoppasin ja ei mõeldnud kunagi asjade peale nagu säästmine, pension, või veelgi enam - investeerimine. Seda raamatut lugedes sain kergekujulise šoki 😊. Esimest korda hakkasin mõtlema oma pensionile ja kuidas sellest ära elada. Esimest korda kuulsin mõisteid nagu finantsvabadus ja FIRE (financial freedom, retire early), isiklik netoväärtus, säästumäär ja liitintressi efekt. Kogu minu rahast ja elust mõtlemine tegi läbi tugeva nihke. Hakkasin mõtlema, millised on minu väärtused, ja kas see kuidas ma oma aega ja oma raha kulutan, on kooskõlas minu väärtustega. Teadvustasin endale, et minu unistuseks EI ole elu kus ma käin pensionini tööl selleks et osta asju mida mul tegelikult vaja pole. Raamatus on mitmeid mõtlemapanevaid kontseptsioone - näiteks see, kuidas sa töötades / raha teenides kasutad oma elu energiat (life energy), ning sellest tulenevalt - kui palju oma elu energiat sa oled nõus ära andma näiteks uue käekoti eest? Kas sa oled nõus andma ära näiteks 1 nädala oma elust, et saada seda kotti? Mina sain sellest raamatust tõuke oma elu üle järele mõtlemiseks, rahaasjade kontrolli alla võtmiseks ja investeerimise kohta uurima hakkamiseks.

Rikas isa, vaene isa (Robert T. Kiyosaki): see on üsna polariseeriv raamat – sellel on nii andunud fänne, kui ka karme kriitikuid. Ma ise hinnangute andmisest hoiduksin, aga kindlasti võin öelda et see raamat jätkas minu silmade avamist ja mõtteviisi muutmist raha osas. Kõige suurem „ahhaa“-moment minu jaoks oli arusaamine, mis on päriselt varad ja mis on kohustused, ning kui palju inimesed sellest tegelikult aru ei saa. Varad (assets) on asjad, mis sulle raha juurde tekitavad. Kohustused (liabilities) on asjad, mis sult raha taskust välja viivad. Paljud asjad, mida inimesed peavad varadeks – näiteks kodu, kallis auto – on tegelikult kohustused, kuna nad mitte ei tekita sulle sissetulekut, vaid hoopis kulusid. Rikkad inimesed soetavad endale juurde varasid; vaesed inimesed soetavad kohustusi, arvates et need on varad. Samuti sain sellest raamatust kaasa mõtte palgatöö ebaturvalisuse osas – valdav osa inimesi usub, et palgatöö on „turvaline“, teadvustamata et nad on tegelikult täiesti sõltuvad oma tööandja otsustest. Ühel päeval on su turvaline amet koondatud ja kui sul ei ole mingeid muid sissetulekuallikaid, siis on asjad selgelt hapud.

Rikkaks saamise õpik (Jaak Roosaare): kui eelmised kaks raamatut olid minu jaoks silmi avavad just suure pildi ja mõttemustrite muutmise osas, siis Roosaare raamat oli järgmine hädavajalik samm: lihtne, selge, praktiline sissejuhatus investeerimisse just Eesti kontekstis. Raamat koosneb kolmest osast: esimene osa räägib üldisemalt, mis see rikkus üldse on; teine keskendub säästmisele; ning kolmas investeerimisele. Raamat tutvustab põhilisi varaklasse ja nendesse investeerimise põhimõtteid, toob praktilisi näiteid ja kogemuslugusid elust enesest, ning selgitab ka investeerimise praktilist poolt (näiteks kuidas siis ikkagi osta aktsaid Balti börsilt). Raamat on kirjutatud lahedas ja kergelt loetavas stiilis, ei ole liiga kuiv ega „teaduslik“. Seda raamatut lugesin samaaegselt koos Kristi Saare juurde mentorlusse minekuga, ja need kaks asja koos aitasid mul lõpuks aru saada, kuidas ma siis päriselt investeerimisega alustada saan 😊. Kui peaksin praegu rahaasjades täiesti teadmatule inimesele soovitama ühte raamatut, kust alustada, siis oleks selleks just „Rikkaks saamise õpik“.

Roosaare raamatuga samasse kategooriasse paneksin ka Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpseppa ja Tarvo Vaarmetsa triloogia: Rahaedu põhimõtted, Investeerimisedu põhimõtted, ja Investeerimisedu meistriklass (mul endal viimane neist alles ootab lugemist). Ma ütleks nii, et Roosaare raamat on kiirem, kergem, lihtsam et pilt ette saada; Liivamägi & co triloogia on põhjalikum, läheb sügavamale, seletab lahti rohkem detaile ja nüansse (a la ka väga praktilised asjad nagu kinnisvara omakapitali tootluse arvutamine jms). Ehk ka pisut „teaduslikum“ ja kuivem, kuigi kindlasti mitte igav.

Järgmiseks mainiksin ära Just Keep Buying (Nick Maggiulli). See raamat on üsna värske ja ise lugesin seda alles aastapäevad tagasi, juba kogenud investorina 😊. Nagu arvata võib, siis pealkirjale vaatamata ei õhuta raamat mitte rohkelt tarbima, vaid keskendub sellele, kuidas järjepidevalt ja strateegiliselt oma investeerimisportfelli ja üldse jõukust üles ehitada. Raamat on jagatud kaheks osaks. Esimene osa keskendub säästmisele (ja ka sissetulekute suurendamisele, et oleks, kust säästa) ning teine osa investeerimisele. Autor vaatab nendele klassikalistele teemadele natuke ebatraditsioonilise pilguga, ning sisukorrast võib leida peatükke nagu "kuidas süümekateta raha kulutada", "kui suur lifestyle creep on veel okei?", "kuidas osta kriisi ajal" ja "millal investeeringuid müüa". Minu jaoks oli huvitav see, et autor põimis kasulikud ja praktilised sammud ja nõuanded läbi statistika, ajalooliste andmete, ja arvutuseksperimentidega. Ehk siis ei olnud tegemist "tee nii, sest ma ütlen et nii peab tegema" tüüpi soovitustega, vaid kõik oli väga hästi statistiliselt ja matemaatiliselt põhjendatud. Seda mitte kuivalt ja keeruliselt, vaid lihtsalt ja eluliselt. Peaaegu igast peatükist leidsin enda jaoks mõne "tõuke", mis pani mõtlema või asjadele teistsuguse nurga alt vaatama.

Last, but not least: Die With Zero (Bill Perkins). Sellega nagu saaks ring täis 😊. Kui ülal toodud raamatud keskenduvad oma varade suurendamisele, säästmisele, investeerimisele, ja pensionipõlve kindlustamisele (mis kõik on väga vajalikud!), siis see raamat räägib sellest, kuidas oma vara maksimeerimise asemel maksimeerida oma elust saadavat rõõmu. Autor julgustab oma elu elama teadlikult, mitte autopiloodil - aktiivselt mõtlema, mis sind päriselt õnnelikuks teeb, milliseid kogemusi ja elamusi sa oma elu jooksul saada tahad, ja siis konverteerima oma raha sihilikult nendeks elamusteks. Lõpuks on sinu elu ju sinu kogemuste summa; oma elule tagasi vaadates määravad just sinu elamused selle kui täisväärtuslikku elu sa oled elanud. Kui sa surres jätad endast raha maha, siis see tähendab et sa oled sisuliselt X aastat tasuta töötanud, ja raisanud oma elu energiat. Veelkord - see ei tähenda, et tuleviku tarbeks ei peaks säästma; probleem tekib siis kui säästetakse liiga palju ja hakatakse kulutama liiga hilja, ja tagajärjeks on elamata jäänud elu. Mind kõnetas raamatus väga ka "time buckets" kontseptsioon kõigile tuntud "bucket listi" asemel. Bucket list on teatavasti nimekiri kõikidest unistustest ja elamustest, mida elu jooksul kogeda soovitakse. "Time buckets" läheb ühe sammu kaugemale - alustuseks seesama nimekiri, aga siis mõtlemine oma elu peale 5- või 10-aastaste "ämbrite" kaupa, ja nende elamuste teadlik paigutamine teatud eluetappi. Näiteks kui on soov joosta maratoni või ronida Everesti otsa, võiks seda ilmselt teha pigem 30-ndates või 40-ndades, mitte oodata 70-ndateni. Samas kui unistada näiteks Viini ooperis käimisest, võib selle julgesti jätta ka kõrgemasse vanusesse ja seda ikka südamest nautida.