See tuleb üks valus postitus – võtan ette oma 3-aastase investeerimisteekonna suurimad kaotused. Algselt panin postituse nimeks „investeerimisvead“, aga mida rohkem teemat enda jaoks lahti mõtestama hakkasin, seda rohkem hakkasin ise kahtlema – mida täpselt tähendab „viga“, ja kust läheb piir vea ja lihtsalt erinevatest teguritest mõjutatud „normaalse“ kaotuse vahel? On ju selge, et turud liiguvad üles ja alla, ning iga aktsiahinna allapoole liikumine ei tähenda tingimata viga, vaid võib olla lihtalt osa loomulikust majanduse ja rahaturgude tsüklist. Seega lähenen asjale väga lihtsalt, ja panen kirja oma suurimad rahalised kaotused – olgu nad siis tingitud enda veast või millestki muust.

Kaotused on praegu ainult paberil – kõik need instrumendid on mul endiselt portfellis (ilmselt see on klassikaline investeerimisviga 😊), seega miinused realiseerimata. Ning räägime siis praeguse hetke seisuga – mõne kuu või aasta pärast võib pilt juba täiesti teistsugune olla.

Konkurentsitu „võitja“ minu kaotuste hulgas on Funderbeami portfell. Loen seal olevad instrumendid (mida on tegelikult 8) praeguse postituse kontekstis üheks positsiooniks. Mina sisenesin Funderbeami enam-vähem kohe oma investeerimisteekonna alguses, 2020 aasta sügisel, kui tegemist oli kuumima teemaga linna peal ja tundus, et mitte miski ei saa seal valesti minna 😊. Eesti tuntuimad väikeinvestorid leadisid platvormil uusi rahatõstmise kampaaniaid, osakute hinnad tõusid tundidega, ning iduettevõtetesse investeerimine oli populaarne teema erinevatel investeerimiskonverentsidel ja -seminaridel. Enda kiituseks pean ütlema, et ma siiski päris umbropsu asju kokku ei ostnud – üritasin oma tollaste teadmiste ulatuses ettevõtteid analüüsida, ning vaadata ka väärtussuhtarve (eelkõige siis P/S, kuna paljud idud teatavasti ei ole kasumlikud). Ma ei läinud kaasa ajadega, mille turuväärtus oli minu hinnangul absurdselt kõrge (nt P/S tasemed 60-70 ringis nagu Promoty jpt); isegi tõstatasin absurdsete turuväärtuste teema mõnes sotsiaalmeedia grupis ja vaidlesin Madis Müüriga tema blogi kommentaariumis 😊. Valisin portfelli asjad, millest mitmete puhul isegi tagantjärgi vaadates väga suuri vigu leida ei suuda – nt Silen (siiani plussis), Ampler (investeerimisotsuse tegemise ajal oli jõudsalt kasvav, kasumit teeniv, mõistlike suhtarvudega ettevõte), Bikeep (samuti siiani jõudsalt kasvav). Absoluutseks veaks võin kindlasti lugeda Change – sinna investeerisin tõesti YOLO ja FOMO teesiga 😊, 2021 aasta suvel, kui Kristjan Kangro investeerimisfestivali laval 200 miljonilise turuväärtuse pealt järgmise ükssarviku plaane jagas. Vaatasin numbritesse sisse, P/S oli absurdselt kõrge, aga miskipärast tundus mulle, et no järgmine kvartal jälle käive duubeldub ja siis ju jälle soodne 😊. Ühesõnaga – buumi tipu emotsioonid ja korralikult läbimõtlemata otsus.

2021 aastal hakkas realiseeruma ka platvormi risk (mille peale ma samuti eriti mõelnud ei olnud). Funderbeam ei suutnud enam kaasata tõeliselt aktraktiivseid ja potentsiaaliga ettevõtteid, vaid ainult mingeid tundmatuid nimesid kuskilt Slovakkiast ja muudest kaugematest kohtadest; siis tehti üldse kannapööre ja lõpetati jaeinvestoritele suunatud kaasamised; investorid hakkasid massiliselt platvormilt lahkuma ja osakute hinnad kukkusid kivina. Praeguse seisuga on minu Funderbeami portfell miinuses -71% ja paberil kaotuse suuruseks 19k EUR, sellest ligi poole (8.6k EUR) moodustab Ampler.

Tagantjärgi vaadates oleksin muidugi pidanud Funderbeamist väljuma kohe kui asjad majanduses ja aktsiaturgudel hakkasid hapuks minema; aga täiesti ausalt ma lihtsalt ei osanud seda algaja investorina näha; kogenud investorid väljusid kiiresti ja korraga; ja järsku oligi suurest plussist saanud suur miinus. Praegu on alles jäänud positsioon umbes 2% minu portfellist ja otsustasin, et jätan ta lihtsalt sinna tiksuma – mine tea, ehk kunagi mõnest sealselt luuavarrest tuleb veel pauk. Mitmed ettevõtted nagu Silen, Bikeep, Snabb ja Huum teevad pidevalt tugevat käibekasvu ja on väga mõistlike valuatsioonidega – ehk on mõne aasta pärast lootust exitiks, börsile minekuks vms. Senini lihtsalt unustan nad ära, ja kui juhtub halvim ehk kogu kupatus lihtsalt põhja läheb, ei ole (järelejäänud) kaotus enam teab mis suur.

Teisena kõige suurem paberil kaotus on BABA (Alibaba) positsioon, mis praeguse seisuga on miinuses -42% ja absoluutväärtuses -3543 EUR. Siin oli minu selgeks investeerimisveaks see, et ma lihtsalt sörkisin teiste sabas – 2021 aasta sügisel oli BABA minu esimeses mastermind grupis väga kuum teema ja kõige populaarsem aktsia, ning ostsin seda lihtsalt sellepärast ei teised seda tegid. Ise ettevõttesse sisse ei vaadanud, mingit analüüsi ei teinud, ning riskide peale ei mõelnud. Samas olen otsustanud selle positsiooniga väga kannatlik olla ja müüma ei tõtta, kuna usun et aktsial on potentsiaali veel tuhast tõusta. Eelmise aasta põhjadest, kui aktsia kauples isegi alla 60$ taseme, on juba taastumine toimunud (kirjutamise hetkel 87$ ja kevadel käinud ka juba 120$ piirimail), ning näiteks Yahoo finance näitab analüütikute keskmiseks hinnasihiks 141$. Nii et – ootame ja vaatame. Ehk saab kunagi kirjutada hoopis suurest võidust 😊.

Kolmanda koha võtab BIRD aktsia. Selle tickeri taga on Allbirds – naturaalsetest materjalidest ülimugavaid vabaaja- ja spordijalatseid tootev ettevõte. Minu portfellis on tegemist „fänniaktsiaga“ – sellest ajast peale kui ma kunagi aastaid tagasi oma esimesed Allbirdsid soetasin, olen olnud lojaalne klient ning käigus vist juba neljas või viies paar. Allbirdsi IPO toimus novembris 2021 (jällegi enam-vähem pullituru tipus) hinnaga 15$, ning esimesel kauplemispäeval lendas hind korraks isegi üle 30$. Seejärel algas langus – juba kuu aja pärast oli aktsia IPO-hinnast läbi kukkunud, ja jätkas kukkumist. Mina ostsin aktsiat 2022 aasta kevadel, kui hind oli 5$ ringis. Sel ajal olin juba oma esimesed investeerimisteesid kirja pannud, aga BIRDi ostsin veel ilma teesita – enam-vähem „tunde“ pealt, et nii äge brand ja no ega see hind palju rohkem ikka ei kuku 😊 Paraku tuli välja, et kukkus küll, ja mitte vähe. Lisaks hakkas logisema ka ettevõtte seni plekitu tundunud edulugu – kohe-kohe kasumisse jõudmise asemel hakkas kahjum majandusolukorra halvenedes kvartalist kvartalisse suurenema, ning kõige krooniks pöördus ka jõudsalt kasvanud käive aasta lõpul langustrendi. Käesoleval aastal on ettevõtte osaliselt vahetanud juhtkonda ning strateegias võtnud fookuse efektiivsusele ja kasumlikkuse saavutamisele. Enda jaoks olen nüüd teesi läbi mõelnud ja otsustanud, et annan ettevõttele 2 aastat aega tulemusi ümber pöörata; kui see juhtub, jään rõõmuga oma „fänniaktsiat“ hoidma; vastasel juhul realiseerin kahjumi. Praeguse seisuga on paberil miinus -77% ja absoluutväärtuses -2085 EUR.

Kokkuvõtteks: on tõsi, et kaotustest õpib rohkem kui võitudest. Kindlasti olen ma praegu kordades hoolikam oma investeerimisotsuse tegemisel (ei ühtegi uut positsiooni ilma kirja pandud teesita!), järgmise buumi harjal valimatult iduettevõtetesse raha ei kühvelda, ning otsusete tegemisel küll kuulan teiste mõtteid, aga ainult nende põhjal oma raha kuskile ei pane. Positiivse poole pealt olen õppinud, mu investornärv ja riskitaluvus on päris head – talun kaotusi stoilise rahuga, ja ööund nende pärast ei kaota.