Detsembri viimasel päeval tegin oma traditsioonilise igakuise portfelli kokkuvõtte. Kuhu olen nende 2 aasta ja 4 kuuga jõudnud?

Minu portfell on kasvanud 224k euro suuruseks, ja sisaldab kõiki olulisemaid varaklasse. Siinkohal tahan kohe rõhutada, et porftell on nii kiiresti nii suureks kasvanud peaaegu täielikult sissepandava raha arvel; minu näol ei ole tegemist erakordse investeerimis-geeniusega ja minu investeeringud ei ole teinud imetabast mitmekümnetesse või sadadesse protsentidesse ulatuvat tootlust 😊.

Eelmises postituses kirjutasin oma arvutustest ja seletasin lahti eeldused, millele neid arvutusi tehes tuginesin. Vähemalt üks eeldus osutus tõeseks – mul õnnestus päris märgatavalt suurendada oma sissetulekut, seoses uuele ametikohale asumisega (firma jäi samaks), ning nn „expat“ lepinguga välismaale tööle minnes. Expat leping tähendab seda, et saad endale välisriigis töötamise ajaks väga soodsad tingimused – näiteks firma maksab kinni sinu elukohaga seotud kulud ja ka mitmeid erinevaid ühekordseid või püsivaid lisatasusid (nt seoses kolimisega, või seoses teistsuguse elatustasemega sihtriigis). Paraku teatud asjaoludel kestis expat leping vaid aasta (algselt plaanitud 2 aasta asemel), kuid tänu sellele õnnestus näiteks 2022. aasta jooksul portfelli suunata uut raha üle 100k euro. Olen tugevalt seda usku, et eriti investeerimisteekonna alguses on säästmisest ja tarkadest investeerimisotsustest oluliselt tähtsam oma sissetuleku suurendamine; kindlasti kirjutan sellel teemal tulevikus ka põhjalikumalt.

Tootluse pool mängis portfelli kasvus tõepoolest rolli 2020 aasta lõpukuudel ja 2021 aastal – erakordsest tõusust aktsiaturgudel sai osa ka minu portfell. Seevastu lõppenud 2022 aasta oli päris nukker, ja ka minu portfelli sisse pandud raha sulas hoogsas tempos. Eelmise aasta annualiseeritud tootluseks jäi -16%. Kui ma oleksin kohe aasta alguses kogu oma portfelli rahaks teinud ja terve aasta rahas istunud, oleks mul praegu umbes 34k eurot suurem portfell 😊 Samas ei ole mul plaani aktiivselt kaubelda ega üritada turgu ajastada – olen arvestanud sellega, et näen investorina nii mitmeid suurepäraseid kasvuaastaid, kui ka vähem ja rohkem sügavaid langusaastaid. Ajalooliselt on turgude tootlus 8-12% vahel; pikka mängu mängides üksikud langusaastad mind ei kõiguta.

Ülekaalukalt kõige suurem osa minu portfellist on aktsiaturgudel – kokku ligi 60%, sealhulgas 33% üksikaktsiates ja 26% indeksfondides (sh pensioni III sammas). Geograafilist jaotust vaadates on 12% Balti börsil ja ülejäänud rahvusvahelistel turgudel, eelkõige USAs. Sel aastal on plaanis suurendada indeksfondide osakaalu, ja vähendada üksikaktsiate osakaalu. See ei tähenda aktsiate müümist (kuigi ka seda võib vajadusel ette tulla); lihtsalt uus porfelli pandav raha peaks minema eelkõige indeksfondidesse.

Teiseks suuremaks varaklassiks on erinevad laenud ja võlakirjad – kokku 21% porfellist; sealhulgas 3 erinevat võlakirja ja 2 erinevat laenu ettevõtetele. Selle varaklassi plussiks on igakuine passiivne rahavoog kontole intressimaksete kujul; samuti pakkusid nad möödunud aastal stabiilsust võrreldes USA (kasvu)aktsiatega, mis ikka päris kõvasti vatti said.

Eelmisel aastal ostsin ka oma esimese üürikinnisvara – kapitaalremonti vajava kahetoalise korteri Uue Maailma puumajas, oma enda kodust 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Korter sai ostetud lisatagatisega ja sisuliselt 0-sissemaksega; seetõttu kajastub ta portfellis praegu veel väga väikese summana, mis aga iga kuuga kasvama hakkab (põhiosa tagasimaksete arvel). Praegu on mu porfellis arvestatav 12% rahas – seda seetõttu, et korteris on käimas remont, ja hoian rahapuhvrit remondikulude katteks.

Väikeses osakaalus on porfellis ka idufirmasid läbi Funderbeam platvormi, ning näpuotsaga (alla 1%) krüptot.

2023 aasta investeerimiseesmärgiks on portfelli juurde suunata uut raha 80k väärtuses, ning ambitsiooniks jõuda aasta lõpuks 330k eurose portfellini, lootuses et turg ka natuke kaasa aitab 😊